Imeline Võrumaa

Lapsepõlves Võrumaa lõunaservas elades ma ei osanud vist niimoodi ilu märgata... Naistepäeval tütrega koos pildistamas tõdesin, et elasin kunagi ikka ääretult ilusas paigas. Praegu, olukorras, kus pole teab mis mõistlik külas käia, eriti puutuda kokku vanemate inimestega (mu vanemad ju mõlemad riskigrupis), on tore viimase külaskäigu ajal tehtud pilte imetleda. Kes teab, millal sinnakanti jälle on võimalik minna...
Kõigepealt veidi sealsest "Soomaast", enamasti igakevadisest ja -sügisesest üleujutusest.

Siis läksime metsa. Ka väga ilus.

Naistepäeval tütrega

Naistepäeval veetsin tüdrukute kvaliteetaega jälle oma armsa tütrega. Seekord Võrumaa kaunis looduses. Tegelikult oli meil mõlemal plaanis lihtsalt loodust pildistada, nii me erilisi ettevalmistusi ei teinud. Ma isegi ei vaadanud, mis riided ta jope alla pani. Auto pakiruumis oli mul villane pleed, kuhu sai peale istuda, kui tekkis tahtmine teda ikka pildistada. Jopega pildistada ei tahtnud, aga selle all olevad riided väga ei sobinud. Andsin talle siis oma kampsuni, mis oli preilile muidugi väga suur, aga pildile täitsa sobis. Et soeng polnud ka suurem asi, tegin temast sambla ja muu kättesaadavaga eriti hästi loodusega kokkusulava haldja.

Mõned klõpsud tegime teises kohas üleujutuse ja kauni taeva taustal.

Vennad

Mõned päevad tagasi, kui lisaks kodusele Siimule oli kodus ka lasteaiapoiss Samuel, tegin neist veidi pilte. Ei midagi väga palju sätitut, sellised armsad kodused pildid. Kõigepealt toas, hiljem õues ka.

Aadu

Täna olin just kaameraga õues ning äkki tuli õuele üks koer. Mitte meie oma, aga põhimõtteliselt teadsime, kelle oma. Kasutasin siis võimalust pildistamist harjutada. Ilus koer ju. Aadu.

Talvepildid Malenega

Ühel neist kolmest päevast, kui meil talv oli, käsin Malenega õues pildistamas. Tema on selles suhtes hea modell, et enamasti teeb seda, mida ma tahan ning lisaks mõtleb ise veel ägedamaid tegevusi ja liigutusi välja.