Olime nädalavahetusel minu vanemate pool Võrumaal ning mul oli kaamera kaasas, nagu enamasti ikka. Samuel hakkas äkki väga hirmsasti peale käima, et tahab õue minna ning kuna teised lapsed sellest vaimustatud ei olnud, läksin temaga ise. Algul uudistas ta veidi mängumajas, aga tüdines üsna kiiresti ära. Kui ta suundus ümbrust uudistama, haarasin igaks juhuks kaamera kaasa, et ehk õnnestub vaatamata porile ja sopale mõni ilus looduspilt teha. Läks aga hoopis nii, et Samuel tuli ise hea meelega kaamera ette ja nii muutus looduspiltide tegemine äkki spontaanseks fotosessiooniks armsa kolmesega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar